100 aastat vana tehnika!
Mis on Alexanderi tehnika?
Alexanderi tehnika on üle 100 aasta vana pedagoogiline meetod, mille arendas 1890ndatel aastatel välja Austraalia näitleja F.M Alexander (1869-1955). Tänasel päeval kasutatakse seda nii terviseedenduse, spordi, hariduse ning avaliku esinemise valdkonnas. Lisaks on see õppeainena paljudes mainekates ülikoolides üle maailma.
Alexanderi tehnika vaatleb inimest tervikuna ning õpetab vahetama kahjulikud kehakasutuse harjumused uue, avarama olemis-ja liikumisviisi vastu. Tehnilisemalt rääkides uurib tehnika närvisüsteemi ja luu-ja lihaskonna toimimist tervikuna ning aitab ümber kujundada neuromuskulaarseid toe-ja liikumismustreid. Alexanderi tehnika tugineb neuroteadusele, biomehaanikale, psühholoogiale, kinesioloogiale, motoorikale. Vaata rohkem uuringute kohta SIIT.
“Sageli ei ole me teadlikud harjumustest, mis põhjustavad stressi ja takistavad efektiivselt reageerimast igapäevaelu stiimulitele. Kuidas saaksime muuta oma harjumusi nii, et reageeriksime efektiivsemalt ja toimiksime paremini? Sellele põhiprobleemile on suunatud Alexanderi tehnika, meetod, mida on tunnustatud juba sada aastat kui ainulaadset ja ülimalt tõhusat keha ja mõistuse ümberõpetamise tehnikat.” – Marian Goldberg
“Inimesed tõlgendavad kõik sisemised pinged lihaspingeteks. Minu tehnika aluseks on inhibitsioon – ärritusele või stiimulile järgnenud soovimatute, tahtmatute reaktsioonide inhibeerimine, seega on tegemist eelkõige tehnikaga, mis arendab kontrolli inimese reaktsiooni üle. Muutuseks on vaja tegutseda harjumusele vastupidiselt. Kui lõpetad valesti toimimise, tuleb õige iseenesest.” - F.M Alexander
Huvitavaid fakte
Kas sa teadsid, et…
F.M Alexanderi kuulsate õpilaste hulka kuulusid näiteks Inglise romaanikirjanik Aldous Huxley, Ameerika filosoof, psühholoog ja haridusreformer John Dewey ning iiri näitekirjanik George Bernard Shaw.
Sir Charles Sherrington, keda tänapäeval peetakse kaasaegse neuroloogia isaks, oli suur F.M Alexanderi töö ja ideede toetaja.
Nikolaas Tinbergen, Nobeli preemia laureaat meditsiini ja psühholoogia alal, pühendas 1973.aastal suure osa oma kõnest Alexanderi tehnikale. Vaata kõne siit.